mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne. Kõnelemise tempo on u 10 korda kiirem kui kirjutamisel.kõnelemise ajal saame mõelda vaid üksusele, mida produtseerime, kirjutades saab vaadata valmis teksti. spontaanne ja redigeeritud tekst kui palju on aega sõnumi planeerimisest esitamiseni, kui palju öeldavast ja reaktsioonist on ettemääratav või prognoositav. Olulised taustamõjurid: ootamatu varem kavandatud situatsioonid, kõnetaval on vahetu seos kõneks oleva situatsiooniga, kõnelejate koosseisu vahetamise kiirus, vooruvaheldus vaba ja reguleeritud.
· kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub. · Kõnelemise tempo on üle 100 s/m, kirjutamise tempo ca 13 s/m. · kõneleja ja kuulaja peavad tegema oma tööd samas tempos. Lugeja võib tempo ise valida. · kõnelemise ajal saame mõtelda ainult üksusele, mida me produtseerime. Kirjutades saab vaadata valmis teksti. · kõneleja saab jälgida vahetult oma teksti tagajärgi ja kuulaja saab signaalida mõistmist või mittemõistmist. Kirjutaja ei saa teksti tagajärgi vahetult jälgida. Spontaansus-redigeeritus: 1.kui palju on aega sõnumi planeerimisest esitamiseni 2.kui palju öeldavast ja reaktsioonidest on ette määratud või prognoositav · Olulised taustamõjurid: · ootamatu varem kavandatud situatsioon
annaabi.ee 
