koos tähendavad nad kunsti ja teaduse meetode, et aidata täiskasvanutel õppida. Täiskasvanute eneseteadvus. Palju koolijuhid nõustuvad sellega, et õpetajad on täiskasvanud ja ei ole enam sõltuvad; nad vastutavad enda eest ise ja on võimelised elama oma elu täiskasvanu maailmas. „Inimeste eneseteadvuses juhtub midagi dramaatilist kui nad hakkavad end täiskasvanutena mõistma. Nad hakkavad nägema oma elu kui mitte enam täiskohaga õppijad. Nad näevad end kui produtseerijana“(Knowles, 1980, p. 45). Koolijuhtidel on ülesanne luua tasakaal õpetajate ja koolitöötajate vahel. Et seda ülesannet täide viia, peavad koolijuhid kaaluma õpetaja isikut ja asjakohaseid vahendeid, et teada saada, mis on kasulikum koolile. Täiskasvanute rolli kogemused. Andragoogikas, kogemus eeldab rikast eeltööd täiskasvanu õppes. Koolijuhid peaksid teadma, et õpetajate kogemusi tuleb hinnata, sest see esindab nende kauakestvat investeeringut enda enesehinnangule
(keel on asendus ja erinevussüsteem teistest) kogeda ennast tervilkiku suletud subjektina, vaid alati me samastume ja identifitseerume ajutiselt nii nagu keel meile neid samastumisvõimalusi ette heidab. Keele ebatäiuslikuuse tõttu ei saa me kunagi taastada oma ürgühtsust, mille me kaotasime emaüsas. Kokkuvõte · Subjekt on sümboolse korra loodud · Temas pole midagi "oma" või algupärast · Ta ei saa toimida tähenduse allikana ja produtseerijana (autori surm), vaid peab alati opereerima etteantud mõistesüstemis. · See mõistetesüsteem ehk kultuur paigutab ta kohale selles süsteemis · Reguleerib tema ihasid ja teevad temast selle, kes ta parasjagu on %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 18 Post-lacaanlik psühhoanalüüs · On loobutud hüpoteetilisest ürgühtsuse staadiumist ja ihalusest see taassaavutada. · Rõhutatakse veelgi enam keele, tekstide ja nende kaudu ilmnevat
annaabi.ee 
