saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid päikesevalguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog-päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine(degradeerumine) ökosüteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (bioöksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel isel. Produktsioooni energia ja toiduenergia suhe, mida nim.troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Taimede esmane produktisooni efektiivsus on 75-85%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega kam keha temperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiat kasvuks. Neil on ka kõrge assimiliirmise efektiivsus, kuid väikene energia kasutamise efektiivsus. Loomadel on
1. Teiste puude kroonide pikkus on eelduse kohaselt m k-1. Kogu puu jaoks aga |Kr(T)| <= m * mk-1 = mk KV keelte tarvilikkuse tingimus: Kui L on KV keel, leiduvad ainult keelest L sõltuvad konstandid p ja q nii, et L sõna z korral kui |z|>p, siis leidub jaotus z = uvwxy, kusjuures: · |vwx| < q · v ja x pole korraga tühjad sõnad · iga i korral kuulub keelde ka uviwxiy Tõestus: G = (,N,P,S), L(G), max produktsioooni pikkus m. k = |N|. Valime p = mk, |z|>p. Tuletuspuu kõrgus peab olema vähemalt k+1 seega peab mingi mitteterminaal esinema selle puu pikimal teel vähemalt 2 korda. Valime kaks viimast mitmekordse mitteterminaali esinemist ja jaotame sõna puuks, mille u osa jääb vasakpoolseima ja A esimese vasakpoolseima alampuu vahele, v esimese A vasakpoolse ja teise A vasakppolse alampuu vahele, w teise A alampuude vahele, x teise a teise A parema ja esimese A parema vahele.