ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame maailma (kuid toob ka pahandusi). Esineb märkimisväärset korrelatsiooni energia rikkuse ja välispoliitika otsuste taga. Naftatulud näitavad suuremat agresiivsust välispoliitikas. Diislitelje paralleel: Iraan, Venemaa ja Venetsueela. Julgeolek ja ebaturvalisus: tarnijatele (produktiivusus väiksem) ja tarbijatele (heaolu kahjustamine). Terry Karl (Stanford 2008) väidab, et riigid sõltuvad naftast: majanduslik aspekt, suurem autoriteetsus, suurem konflikti püüdja. Naftat ja demokraatiat ei kooskõlasta (kergelt), küll aga kooskõlastab naftat ja sõda (kergelt). Paradoks on nafta režiimid on kõige stabiilsemad kuid ka kõige vastuvõtlikumad konfliktidele. (Kolumbia, Angola, Mehhiko, Sudaan, Venemaa jne.)
sotsiaal-emotsionaalne (julgustamine, harmoniseerimine, pinge vähendamine, järgnemine, kompromissid). 31. Meeskondade arengustaadiumid 4 tk: 1. mittearenenud meesk (käivitamine)- ühendub või ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki; juhile orienteeritus, otsustaja juht; eesmrgid liikmetele ebaselged; horisontaalset suhtlemist ei toimu; tegeldakse konkreetsete ül-te täitmisega; liikmed saavad rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Produktiivusus ja loovus on selles faasis madalad. 2. eksperimenteeriv meesk (pingutamine)- meeskonnaliikmed on valmis riskina; rahulolematuse tekkimine; juhile vastuhakkamine; aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine; konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad; produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega, 3. ühinev meesk (arendamine)- suhete parenemine ja töö tulemuslikkuse tõus; rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas; tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine
annaabi.ee 
