nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R. Brockmann valdava osa oma juhuluulest mitmete autorite koondkogumikes, dedikatsioonid adressaatteoste järel. Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe
Rohkem on selle liigi esindajaid siinmail pesitsenud vaid aegadel, kui inimasustus oli hõredam ja puudusid inimtekkelised ohutegurid. Arvukus on taastumas peale langust kriitilise piirini mõõdunud sajandi 60-70. aastatel. Languse põhjustasid ,,kullisõda" ja keskkonna mürgiste kemikaalide kõrge kontsentratsioon 20. sajandil. Kiirele arvukuse tousule on kaasa aidanud ka tehispesade ehitamine. Siinsed kalakotkad olid 1990. aastatel oma produktiivsuselt maailmas esireas. Meie populatsioon produktiivsus oli 1990. aastatel kaks korda suurem sellest, mis teadlaste arvates tagab liigi säilimise. Viimastel aastatel on produktiivsus langenud. Liigi levikut riigi laanepoolsetele aladele takistab ühe põhjusena arvatavalt sealsete siseveekogude vaiksus ja nende madal saagikus, kuid need väited vajavad täiendavat uurimist. Rannikualadel on aga tugevnemas kalakotka konkurendi - merikotka - populatsioon.
annaabi.ee 
