ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt mahtu vajavad kiirushobused ja piimalehmad. hinnatakse mahtu, roiete pikkust ja asendit telgskeleti suhtes. roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. kere keskosa ehk kõht- mahutab siseorganeid, rohusööjatel on mahukad. jäsemed- peavad olema tugevad, hea seisuga nii eest,küljelt kui ka tagant vaates. pikendab produktiivlooma eluiga. sõrad ja kabjad- kuju ja sarvkoe omadused. loomad vajavad sõrahoolet eriti noorloomad. udar ja nisad- kindustavad järglased emapiimaga. eriti tähtis veistel ja kitsedel. piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. udara kuju, kinnitust, pikkust, näärmelisust ja verevarustust, nisade mõõtmeid ja asetust hinnatakse. emistel tuleb veel arvesse nisade arv kui põrsaste toitmise eeldus. 22. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Hingamistüüp ehk leptosoomne tüüp.
kollased. Suu- ja sõrataud- ägeda kuluga ja kiiresti leviv sõraliste viirushaigus. Iseloomulik kõrge palavik, villid suuõõne limaskestal, sörapiirdel, sõrgade vahenahas, udaral ja ninapeeglil. Noorloomadel kulgeb raskemalt, sageli pahaloomuliselt, põhjustades suurt suremust, sageli ville ei tekigi. 63. Veisekarja tervisliku olukorra hindamine 64. Veiste elu- ja majanduslik kasutusiga Esimesest poegimisest algab lehma majandusliku kasutamise periood e produktiivlooma periood. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. On tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood suhteliselt lühike. 1998.a. kahe tõu keskmisena 3,5 aastat, eluiga seega 6 aastat. 2006. aastal oli lehmade keskmine vanus 5 aastat (kolme tõu keskmisena). Ka arenenud
annaabi.ee 
