Loodearmee vastu panna ei suutnud. Demoraliseerunud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Vahekorrad Loodearmee juhtkonnaga olid nagunii olnud pinevad, kuid nüüd muutunuksid lüüasaamisest muserdatud sõdurite jõudu Eestile otseselt ohtlikuks. Relvadeta sõdurid koondati Virumaale laagritesse, kus neist paljud tüüfusesse surid. Loodearmee lakkas olemast. Nii oli Eesti vabanenud problemaatilisest liitlasest, kuid see tähendas, et väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. Antant ei tahtnud rahu sõlmimisest endiselt midagi kuulda, Venemaa aga koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. Järgnesid Narva kaitselahingud Vabadussõja raskemad ja ohvriterohkemad. 7. detsembril õnnestus punaväel Krivasoo juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega
teatavat liiki vabade subjektide omavahelises kommunikatsioonis tekkinud ratsionaalsus ideaalina, mis on teostatav kui ka algsete põhimõtete kohane poliitiline ja teoreetiline programm. Kultuuriuuringud. Teine kultuurikriitiline koolkond Birminghami koolkond: kasvas välja 1964 aastal ülikooli juures asutatud kaasaegse kultuuri uurimuskeskus. Probleemiasetus peegeldab selgelt traditsioonilise inglise kultuuri arusaama problemaatilisest. Esiteks seda et inglise arusaam kultuurist on ülesehitatud klassiühiskonna põhimõttele palju enam kui mujal läänemaailmas on inglise ühiskonna indiviidi positsiooni mõjutanud ja mõjutamas tema sotsiaalne päritolu. Teiseks impeeriumi koloniaalne pärand, mis on ühiskonnas siia maani selgelt näha. Birminghami koolkonna teooria on kõige enam mõjutatud kaasaegse kultuuri uurimuskeskuse teise direktori