Kas iga elanik peab jäätmeid liigiti koguma? Kui kohalik omavalitsus on oma õigusaktiga nii sätestanud, siis tuleb ka nii teha. Kas liigiti kogumine säästab raha? Jäätmete liigiti kogumine säästab raha. Näiteks pakendatud kaupa ostes maksad ka pakendi eest. Kui viskad pakendi koos teiste jäätmetega prügikasti, maksad selle eest jälle nüüd juba prügivedajale. Seega on kasulikum pakendid eraldi koguda ja lasta need tasuta ära vedada. Autorehve, olmeelektroonikat jt probleemtooteid ostes on hinna sees ka nende jäätmekäitluse tasu, mis tähendab, et tootja on korraldanud probleemtoodete jäätmete tasuta tagasivõtu. Seega väldid ka nende jäätmete puhul topeltkulusid siis, kui annad need tasuta ära selleks ettenähtud kohtades. Samuti tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed ja ka nende ära andmine selleks ettenähtud kohtades on tasuta. Seega mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid
(edaspidi Rehviliit), mis on loodud suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt. 2006. aastast on MTÜ Eesti Rehviliit ETRMA (European Tyre & Manufacturers` Association) liige. See on suurim vanarehvide utiliseerimisega tegelev organisatsioon. ETRMA on koondanud enda alla Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad vanade rehvide ümbertöötlejad ning taaskasutusorganisatsioonid [5]. Kuna rehve liigitatakse kui probleemtooteid, siis nõuab vanade rehvide käitlemine ka eraldi käitluslahendust. Seega kehtestati rehvide maaletoojatele tootjavastutuskohustus, mis tähendab seda, et rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide edasist taaskasutusse suunamist. Käesoleval hetkel on nõue, et igal Tootjal peab olema vanarehvide kogumispunkt, kus rehve tasuta vastu võetakse, kas maakonna piires või 50 km raadiuses [5].
annaabi.ee 
