Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks Geštaltpsühholoogia käsitluse probleemid - Mõtlemise uurimine ja seletamine toetub tugevalt geštaltpsühholoogia taj-alastele töödele. Seetõttu on rõhuasetus nähtaval nt ülesande ümberstruktureerimine - Kasutatavad mõisted on täpselt defineerimata, mistõttu on ähmased (seletavad palju ja ei midagi nt insight) Newelli ja Simoni probleemiruumi teooria: - Probleemiruumi elemendid on probleemi lahenduse astmed - Nii alg kui lõpp-olukord on selle ruumi elemendid - Probleemi lahendamine on liikumine ühelt elemendilt (lahenduse astmelt) teisele - Probleemi ruum on seotud operaatoritega. Operaatorid mõjuvad ruumi elemendile (st lahenduse astmele) ja tekitavad uue elemendile (st lahenduse astmele) ja tekitavad uue elemendi) - Igal ülesandel on suur hulk alternatiivseid lahendusteid (algne probleemi ruum)
- Produktiivne – tuletamine - Intuitiivne – ahhaa elamus Millest tekib „äkktaipamise“ fenomen? Üritatakse mingit probleemi lahendada aga lahendust ei teki pikema aja vältel ning ühel hektel tekib äkktaipamine. Vahepeal on paus kus ülesande lahendamisega aktiivselt ei tegeleta, seal unusame piirangud ja reeglid mis takistasid tulemuseni jõudmast. Tänu sellele on õigel lahendusel võimalik meie peal esile kerkida. Probleemiruum Kirjeldage probleemiruumi, kus toimub mõtlemisülesande lahendamine. Elemendid on lahenduse astmed (nt alg- ja lõpp-olukord). Probleemi lahendamine kujutab endast liikumist ühelt astmelt teisele. Ruum on seotud operaatoriga. Viimased mõjuvad lahenduse astmele ja tekitavad järgmise astme. Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides. Kuivõrd kasulikud on heuristikud igapäevaelus? Heuristikud – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel
annaabi.ee 
