kasutavad sagedamini töötajaid plaanide väljatöötamisel ning arvestavad otsuste vastuvõtmisel enam oma töötajate arvamusega. Eestvedamine on teatud isiksuseomaduse kombinatsioon, mis võivad suures osas olla kaasa sündinud, kuid mida on võimalik ka eluajal juurde õppida. Juht peaks oskama mõelda produktiivselt, et osata oma mõtteid efektiivselt juhtida. See on oskus, mis aitab suunata oma tähelepanu olulistele tegevustele ja ülesannetele, planeerimisele ning probleemilahendamisele. Veel üheks oluliseks baasoskuseks on eneseteadvustamine ehk oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on
inimesed saavad väljendada oma väärtushinnanguid ja nõustuda, et nad ei nõustu ning emotsionaalseid sidemeid inimeste vahel kalduvad tugevnema. KOOSTÖÖL PÕHINEV PROBLEEMILAHENDAMINE: ELEGEANTSE LAHENDUSE OTSIMINE Kolme sorti konfliktid 1. Emotsioonide konfliktid – tekivad vastandlikud tunded. 2. Väärtuste konfliktid – vastandlikud uskumused. 3. Vajaduste konfliktid – olemuslikud küsimused. Koostööl põhinevale probleemilahendamisele leidub mitmeid alternatiivne: näiteks probleemi eitamine, vältimine, allaandmine, domineerimine ja kompromissile minek. Kõik need meetodid võivad teatud puhkudel sobivad olla, ent nende pidev kasutamine viib negatiivsete tagajärgedeni. Koostööl põhineval probleemi lahendamise meetodil on tavaliselt meeldivad tagajärjed. Selle kuus sammu on järgmised: 1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. Et