me lihtsalt lepime sellega, mis me oleme, või saame raske töö, suuremeelsuse ja usuga halvast üle ning teenime ära lunastuse? Organisatsioonitasandil väljenduvad arusaamad inimloomuse kohta kõige selgemalt selles, kuidas nähakse töötajaid ja juhte. Lääne traditsioonis oleme näinud inimloomusest arusaamise arengut järgmiselt: 1. Inimesed kui ratsionaalsed-majanduslikud osatäitjad 2. Inimesed kui sotsiaalsed „loomad“ peamiste sotsiaalsete vajadustega 3. Inimesed kui probleemilahendajad ja tegutsejad, kes vajavad väljakutseid ning oma oskuste kasutamist 4. Inimene kui osadest koosnev ning mõjutatav tervik Varased töötajate motivatsiooni käsitlevad teooriad uskusid, et töötajate motivatsioon on seotud vaid töötasuga. Uuringutega avastati uusi sotsiaalseid arusaamu, mis eeldasid, et töötajaid motiveerib ka vajadus olla heades suhetes teiste grupiliikmetega. Selline motivatsioon tihti võib alistada isegi majandusliku omakasu.
Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan Kui esimesed algsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni - Probleemi identifitseerimine - Probleemi määratlemine - Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - Informatsiooni kogumine ja organiseerimine - Ressursside hindamine - Lahendamise jälgimine - Lahenduskäigu hindamine Algajad probleemilahendajad kulutavad probleemi tuvastamiseks vähem aega kui kogenud. Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel:
Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan Kui esimesed algsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni - Probleemi identifitseerimine - Probleemi määratlemine - Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - Informatsiooni kogumine ja organiseerimine - Ressursside hindamine - Lahendamise jälgimine - Lahenduskäigu hindamine Algajad probleemilahendajad kulutavad probleemi tuvastamiseks vähem aega kui kogenud. Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine – teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine – ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine – mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert – valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel:
annaabi.ee 
