igal juhtimistasandil ja peavad omavahel olema kooskõlas. Tegurid mis galleri juhtimise teooria alusel määravad ev edukuse on järgmised:1)kogu ev edukuse mõõdus on kliendirahulolu kolmes kvantitativselt mõõdetavas suuruses, aeg,kulutused,kvaliteet. 2)väärtusloome on liigendatud ylevaatlikeks terviklikeks protsessideks mille tulemused on mõõdetavad.3)juhid jälgivad vaid protsessitulemusija igatöökoht vastutab oma tulemuse ja selle kontrolli eest.4)töötajad valdavad probleemidelahendamise tehnikaid.5)töötajad teavad ev eesmärke ning seavad endale järjest kõrgemaid eesmärke.6)ev protsesse juhivad protsesside omanikud. Gelleri yks eripära on see et yhtemodi käsitletakse kulutusi kvaliteeti ja aega. 2.Euroopa kvaliteediauhina mudelid-paljudes riikides on loodud mudeleid, mis võimaldavad hinnata ev.d kui tervikut, sellistemudelite olemus on suht teoreetiline, kuid praktiline väljund seisneb selles, et mudeli kriteerimuitenalusel on võimalik eveid oma vahel võrrelda
Pargament jt (1988) palusid paarisajal erinevate kirikute liikmel kirjeldada konkreetsete näidete najal, kuidas usk Jumalasse aitab nendel eluprobleeme lahendada. Tulemusena selgus, et probleemide lahendamise võimalikud stiilid erinevad ennekõike selle põhjal, keda (inimest või Jumalat) tuntakse probleemi lahendamise eest vastutavana ja kes (inimene või Jumal) on aktiivne probleemi lahendamisel. Nende kahe tunnuse kombineerimisel kirjeldasid autorid kolme erinevat usulist probleemidelahendamise stiili. Need on ennastsuunav, edasisuunav ja liituv stiil. Ennastsuunava stiili puhul inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi. Seepärast on võimaliku lahenduse leidmisel inimene ise aktiivne. Kuigi Jumal pole lahendusprotsessi kaasatud, pole seesugune suhtumine antireligioosne. Jumalat tunnetatakse kui inimesele vabaduse andjat oma eluga ise toime tulekuks. Edasisuunava stiili puhul lükatakse vastutus probleemi lahenduse eest Jumalale. Inimese osaks on oodata
annaabi.ee 
