konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Tegelikult on piir täistähenduslike adverbide ja mittetäistähenduslike proadverbide vahel hajus. Kindlad proadverbid on temporaalsetest e ajaadverbidest siis, millal, kunas; lokaalsetest e kohaadverbidest üldtähendusi väljendavad sinna, sealt, siia, siin, siit, kus, kuhu, kust; viisi- ja seisundiadverbidest üldtähendsusega nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas. Leidub ka kvantiteedi üldtähendust märkivaid proadverbe, nt sedavõrd, niivõrd; põhjust märkivaid, nt sellepärast, seepärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu; otstarvet märkivaid, nt selleks, misjaoks, mistarvis, milleks; mööndust väljendavaid, nt kusjuures, seevastu. Enamasti konkretiseerub proadverbide tähendus kontekstis, kuid on proadverbe, mille tähendus jääbki määratlemata: a) umbmäärased: kunagi, kusagil, millalgi, millegipärast; b) üldistavad: kõikjal, kõikjale, alati, igati;
Legoklotside identifitseerimine ühe või teise demonstratiivi valik sõltub viidatava referendi kaugusest kas kõnelejast või adressaadist või neist mõlemast. EKG järgi viitab kirjakeeles see ajas või ruumis lähedasemale, too kaugemale referendile.Kui referendid asusid kaugel, kasutati pikemaid fraase. Kuigi eesti keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või sealt. Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud referendile viitamiseks. Kui laste juttudes kasutati määratlejaid peamiselt just esimeste mainimiste korral, siis täiskasvanud lisavad määratleja pigem NP-le, mille referent on juba teada või mis on saadaval. Võrreldes laste narratiividega olid täiskasvanute omad ligi poole võrra pikemad. Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele):
annaabi.ee 
