ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid inimõiguste konvensiooni 1950.a. Juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamble ja Ministrite Komitee Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986.a sõnastati Euroopa Aktiga Euroopa Liit. Eesti liitus aastal 2004, liidus on 28 liikmesriiki. Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon, Ülemkogu, Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär
.., An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, ..., An. Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 13. Millist otstarvet on filosoofiale omistatud? 1. Tõe kasulikkus: filosoofia kui midagi prkatilist, maailma olemisest saab teada kuidas peab olema. 2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks. 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid