traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus
Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule ligi ei kippunud, aga kasutas ära vahekonflikte mis Gottil ja aadlikkonnal oli. Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja tugevndas nende funktsiooni, 2) vasallid sai imuniteedi õiguse, neil oli õigus täita riigivõimu funktsioone, koguda makse ja mõista kohut. Kuuludes liiviordusse oli ta poissmees, abiellu astus alles 1566 aastal Kuramaa hertsogina, olles tol ajal 49 aastane, sai ta siiski printsess Annaga 7 last
annaabi.ee 
