48 4.1. Piirangud avalikes ja kolmandate isikute huvides Avalikes huvides omandiõigust piiravad sätted leidusid juba XII tahvli seadustes (7. tahvel §-d 2, 6, 9a, 9b, 10). Omanik pidi taluma ka avalike teede ehitust ning neile kaasa aitama. Eriti printsipaadi ajal tugevnes üldiste huvide rõhutamine üksikisiku huvide ees. Printsipaadiaegselt juristilt Papinianuselt (D. 2, 14, 38) on pärit järgmine lause, mis kehtib ka tänapäeval: "ius publicum privatorum pactis mutari non potest" (avalikku õigust ei saa muuta eraisikute vaheliste kokkulepetega).49 See näitab, et üksikisiku kasu ei tohi olla tähtsam kui üldsuse huvi. AÕS § 68 lg 2 kohaselt tohib omandiõigust piirata nii seaduste kui ka teiste isikute õigustega. Õiguslikult reguleeritud sundvõõrandamist tunnevad roomlased alles dominaadi ajast. Kui oli avalikes huvides vaja teatud maatükki, püüti seda hankida pigem tavalise ostu teel, kuid mitte
kahjustada teisi isikuid ja üldsust (need põhimõtted on sätestatud ka EV PS). Avalikes huvides omandiõigust piiravad sätted leidusid juba XII tahvli seadustes (7. tahvel §-d 2, 6, 9a, 9b, 10). Omanik pidi taluma ka avalike teede ehitust ning neile kaasa aitama. Eriti printsipaadi ajal tugevnes üldiste huvide rõhutamine üksikisiku huvide ees. Printsipaadiaegselt juristilt Papinianuselt (D. 2, 14, 38) on pärit järgmine lause, mis kehtib ka tänapäeval: "ius publicum privatorum pactis mutari non potest" (avalikku õigust ei saa muuta eraisikute vaheliste kokkulepetega). Siiski näiteks õiguslikult reguleeritud sundvõõrandamist tunnevad roomlased alles dominaadi ajast. Kui oli avalikes huvides vaja teatud maatükki, püüti seda hankida pigem tavalise ostu teel, kuid mitte sekkudes sellesse erasfääri riikliku sunnijõuga. Naabrusõigused (ehk õigused, mis maatüki omanikul on oma naabrite suhtes ja
annaabi.ee 
