Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla. Ja see on arusaadav, sest kõikidel peab ka olema oma hingamisruum. Sinna sisenedes aga tungitakse teise privaattsooni, mis ei ole meeldiv. See tekitab trotsi ja tahet veel rohkem eemale minna oma mõtetega. Kõigil on vaja üksi olla. Kuid üksi olekul ja üksindusel on vahe. Üksindus on pigem negatiivne, see ehitab üksnes müüre inimeste vahele. Inimesed kibestuvad ja ei oska enam armastada ega teise inimesega arvestada. Pikaaegne üksindus ei mõju ühelegi meist hästi, sest inimene, nagu karjas, on ikka loodud teisega koos elama. Enamus meist ei suuda üksindust
klient ooteruumi, kus on diivan koos värskete ajalehtedega. 1 Klienditeekond 5. Kehakeel käsi hoitakse keha kõrval (mitte puusas), selg sirge, õlad taga; kliendiga hoitakse mugavat distantsi, ei tungita tema privaattsooni; keha liigutused on sujuvad ja rahulikud. 6. Sõbralikkus teenindaja käitumine on sõbralik, isegi siis kui klient on/käitub ebameeldiv(alt). 7. Info edastamine teenindaja oskab vastata kliendi küsimustele või kutsub teenindaja, kes oskab vastata; infot antakse ooteaja kohta, kui palju aega kulub. 8. Probleemi lahendamine teenindaja oskab klienti aidata, lahendab probleemi viisakalt, rahulikult ja sõbralikult; klient ei tohi lahkuda probleemiga.
vehklevad hoogsalt, jalad on põlvist kanged. Ruumiline käitumine Inimestel tekivad oma lemmikkohad - rongis, kohvikus, pargipingil jne. Reeglina on koha valikul tähtis ka mõõdukas vahemaa naabriga. Kohvikus, kus on vabu kohti, ei valita tavaliselt seda lauda, kus juba keegi istub. Distants on väga oluline. Tegemist on vajadusega ,,oma" territooriumi või ,,oma" koha järele. Seda ,,oma" platsi kaitseme me alateadlike signaalidega. Kellelegi ei meeldi, kui lubamatult tema privaattsooni tungitakse. Enamus reageerivad sellele füüsilise eemaldumisega saavutades seeläbi soovitud distantsi: kas minnakse üldse ära või tõmbutakse kaugemale. Enne seda aga teavitatakse teist oma ebamugavustundest rea signaalidega: 8 trummeldatakse sõrmedega, niheletakse toolil siia-sinna, visatakse jalg teises suunas üle põlve. Väga vähesed inimesed annavad tekkinud pinget edasi sõnadega. Enamus kasutavad oma häiritud