Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks (kommunikatsioon inimeste vahel või väikese grupi sees) ja sootsiumis ringlevaiks avalikeks tekstideks (sotsiaalne kommunikatsioon, meediatekstid jm). Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt,
Kõrgkooli astumiseks peavad õpilased edukalt läbima ÖSS(türgi keeles Ögrenci Seçme Sýnavý) testi, peale mida jätkavad õpilased omad haridusteed ülikoolis. Ülikoolid pakuvad nii kahe- kui ka nelja-aastaseid õppeprogramme. Türgis on umbes 820 kõrgharidusinstituuti koos ülikoolidega ning seal õpib üle ühe miljoni õpilase. Tähtsaimad ülikoolid asuvad Istanbulis ning Ankaras. Türgis on 93 ülikooli, mis on jagatud avalikeks ning privaatseteks. Avalike ülikoolide aastamaksud on tavaliselt üpriski madalad, kuid erakoolide tasud on ülimalt kõrged, ulatudes lausa 180,000 Eesti kroonini aastas. Seega õpivad enamik üliõpilasi avalikes koolides. Haridus, mida pakuvad Türgi ülikoolid, erineb väga laialdaselt. Näiteks tehnikaülikoole võib taseme poolest võrrelda Ameerika Ühendriikide omadega, samas paljud teised ülikoolid on üpriski nõrga tasemega.
void tervitus() { System.out.println("Tere"); } void tervitus(Kast teine) { System.out.println("Tere, " + teineKast.nimi); } Signatuur (ingl. Signature) - meetodi või konstruktori iseloomustus, mis koosneb (meetodi või konstruktori) nimest ning formaalsete parameetrite tüüpide loetelust. Juurdepääsetavus · Enamik objektorienteeritud keeli toetab informatsiooni varjamist. · Väljad ja meetodid on jagatud avalikeks ja privaatseteks. · Privaatsed väljad ja meetodid on nähtavad ainult klassi sees; väljastpoolt on nähtavad ainult avalikud väljad ja meetodid. (Tavaline jaotus: väljad privaatsed ja meetodid avalikud.) · Soodustab suurte programmide hallatavust, kuna objekti "kasutaja" ei pea teadma midagi selle sisemistest realisatsioonidetailidest. · public, protected, private või juurdepääsu piiritlejat pole