aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes
arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise
annaabi.ee 
