Majanduskriis tähendab laenuvõtjaile suuri intresse pankade poolt, palkade külmutamist, töötute protsent Eesti rahvastikust on ka prognoositud tõusujoonena, noored lahkuvad kodumaalt otsides mujal endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles. Räägitakse küll palgatõusust ja keskmise sissetuleku suurenemisest , kuid siiani leidub tööjõudu kelleni palgatõus pole jõudnud. Ja see mure on ka minu mure. Nimelt on mu isa pritsumees, kel on väga ohtlik töö ning miskipärast on niimoodi, et päästjate, politseinike ja arstide palgad on vähem kasvanud vaid hoopis langenud. Lugesin internetis üht internetipäevikut kus tehti küsitlus kuueteistkümne inimese vahel ning teemaks oli kas naised päästavad maailma majanduskriisist. Üksteist inimest arvas, et naised tõesti seda suudavad, ülejäänud viis arvasid, et muidugi mitte. Mina seda
-kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal.
annaabi.ee 
