Giidi tekst Keila kino Saluut Celine Umborg 11e Pärast Teist maailmasõda alustas tegevust väikekino “Keila”. Varem sai filme vaadata linna tulnud rändkinos või rahvamajas ja enne seda pritsimajas. Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale.
Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62. numbris ja ,,Pungad" 70. numbris Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega, et pritsimaja hakkas põlema, põles maani maha ja temaga ühes ka kõik pritsimehed, välja arvatud kaks, kes pääsesid. Teises följeton-jutustuses kõneldakse punase ninaga vanamoorist, kes käis igal laupäeval apteegis reeglipäraselt raha mangumas, saades iga kord 5 kopikat. Kuid kui saabus kevade, ei andnud apteeker enam
konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus. Koolis olid kirjutajad Vallo Raun ja Mark Udam, ka vennad Rattused, kuid nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod, tantsimas käis ta Pritsimajas Viru väljakul, Tombis, harvemini Tselluloosi klubis. Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski kirjandus muusikatudeerimist segama. NAK-id oli tollal väga tähtsad asutused, Tallinna oma juhtis Oskar Kruus. Kolmas sõber oli Margus Veanes, andekas tsellist. Kolmiku kogunemiskohaks oli Niguliste kirik, mida tol ajal renoveeriti
annaabi.ee 
