tagamiseks. 2. isikud, kes teostavad ,,ravile" suunatud isikute üle valvet ja osutavad abi TI iseloomustab seega range kord, isoleeritus ja isikukeskse kohtlemise välistamine. Vaatamata sellel, et inimeste tegevus on rangelt paika pandud moodustava nad ikkagi omaette grupid. Gruppi liikmed peavad omakorda järgima grupisiseseid reegleid. TI-d ühelt poolt on suunatud ühiskonna tervenemisele, kuid teiselt poolt on subkultuuride põhjustajad. 15. Prisoniseerumine (Clemmer). Vangide kogukonda ja sotsiaalse süsteemi uurijatest on klassikaks kujunenud Donald Clemmeri, tema tuntuim uurimistulemus on mõiste ,,prisonisatsioon" (prisonization). Selle all mõistetakse kinnipeetavate vangikogukonnaga liitumise ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsessi. Clemmer ei pidanud prisonisatsiooni sugugi mitte absoluutseks jõuks, mis mõjutab kõiki vange ühesuguse kiiruse ja intensiivsusega
rehabiliteerimine v. isoleerimine). Mõnikord räägitakse seetõttu ka karistusideoloogia kriisist, sest üks ja sama süsteem (criminal justice system) on kutsutud ellu viima vastandlikke eesmärke. Tegelikus elus on aga nii, et mingil perioodil domineerivad ühed funktsioonid, eesmärgid ja teised jäävad tahaplaanile ja teisel periooodil toimub domineerivate funktsioonide vahetumine. (minu joonis arengust XX sajandil) 39.küsimus Vangla kui keskonna kahjulikkus(prisoniseerumine) Vangla ebaõnnestumine ja sisemised probleemid said selgeks juba varakult, sest suure arvu kurjategijate ühtekoondamine ei andnud loodetud positiivset tulemust. Vanglad muutusid "kuritegevuse ülikoolideks", kus ebasoovitav käitumine süveneb. Oma klassikalises töös vaatab Erving Goffman vanglat koos teiste totaalsete institutsioonidega, et teha kindlaks nende mõju inimkäitumisele (Asylums. Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates, 1961)
annaabi.ee 
