Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986. See on maailma kõige suurem inimese käeläbi toimunud katastroof. Öösel 4. reaktor plahvatas, see kiirgas radioaktiivsust igale poole – kõrgendatud radiatsiooni taset mõõdeti pea kõikjal põhjapoolkeral. See kiirgas sada korda rohkem reaktsiooni kui Nagasaki või Hiroshima. Esimesed kaks päeva NSV Liit varjas olukorda, kuniks Rootsis mõõdeti ebatavaliselt kõrge radiatsioonitase. Peale seda avalikustas NSV info lähilinnades, Pripjati linn evakueeriti – see linn on siiani suletud ja valve all, külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta. Peamiselt saadeti noormehi, kellel elu veel ees. Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei
Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainimesele peaaegu kättesaamatu. Sellel ajal oli NSV-Liidus defitsiit mandariinid, bananaanid, teksariie, näts, värviteler, siid ja kõik eksootilised tooted, mida tänapäeval on lihtsamast lihtsam kätte saada. Aastal 1986 toimus Ukrainas, Valgevena piiril Pripjati linna läheduses suur tuumakatastroof. Nimelt paiskas tsernobõli tuumajaamast õhku radioaktiivset saastet. Katastroofi tagajärjel oli palju hukkunuid ja kannatanuid. Tsernobõli tuumakatastroof tõi suurt majanduslikku kahju NSV-Liidule. Sellest ajast hakkas NSV-Liit lagunema! Aastal 1985 tuli Nõukogude Liidu kommunistliku partei (NLKP) peasekretäriks ehk riigipeaks Mihhail Gorbatsov. Teda peetakse NSV- Liidu "lagundajaks", sest tema valitsemisajal lagunes Impeerium koost.
Ümberkaudsetel elanikel katastroofi kohta infot pole. Väidetavalt teatab tuumajaama direktor 26. aprilli hommikul, et olukord on kontrolli all. Antakse käsk taastada energiaploki normaalne töö mai keskpaigaks, hiljemalt sügiseks 1986. Rootsi tuumaelektrijaama ümbruses mõõdetakse kõrgendatud kiirgustase, arvutused viitavad avariile Kiievi kandis. Moskva eitab hommikul kõike, õhtul siiski kinnitab plahvatust Tsernobõli tuumajaamas. Nelja kilomeetri kaugusel elab Pripjati linn 26. aprillil tavalist elu. Inimesed valmistuvad maipühadeks, lapsed mängivad õues, emad jalutavad lapsevankritega. Otsus Pripjati linna evakueerimise kohta küpseb alles õhtuks. Infolekke vältimiseks suletakse linna sissesõidud juba varem. 27. aprillil on evakueerimisotsus kinnitatud. Lõuna paiku tehakse linn paari tunniga tühjaks. Inimestele on öeldud, et lahkuda tuleb paariks-kolmeks päevaks. Nad ei naase enam kunagi. Sõjaväelased tõmbavad kaardile sirkliga ringe
Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Pripjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale. Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuma neljanda reaktoriploki kohal. Tuletõrjujad olid
annaabi.ee 
