arvamuse ja eesmärgi enese seest. Kui ei arene mina või ülejäänud rahvas, ei arene ka maailmavaim. "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. seisukohal: See, mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see on tõde. . Kui mingi lause aga astub esile tingimatult üldkehtivana, siis peab see olema a priorse päritoluga. See kehtib näiteks lause kohta: Igal muutusel peab olema põhjus Kant aga järeldab: Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla Kogemusest! "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega.
paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema. Kogemus ei saa oma lausetele anda ranget üldkehtivust. Me ei jõua sellega kunagi kaugemale suhtelisest üldisusest. Me võime iga kord vaid öelda: Niipalju kui me seni oleme vaadelnud, pole sellest ja sellest lausest väljavõtteid. Kui mingi lause aga astub esile tingimatult üldkehtivana, siis peab see olema a priorse päritoluga. See kehtib näiteks lause kohta: Igal muutusel peab olema põhjus. Hume oli näidanud, et paratamatu ja üldkehtiv väide ei saa meelelisest kogemusest pärineda. Ta oli järeldanud: Niisiis ei ole selline väide paratamatu ja üldkehtiv vaid üksnes meie harjumuse produkt. Kant aga järeldab: Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla kogemusest! Põhjapanevaks kõigele järgnevale on analüütiliste ja sünteetiliste otsuste eristamine
annaabi.ee 
