Uuemates allikates on asutud seisukohale, et tõlgenduskaanonite osas kindlat hierarhiat ei ole. Praktikas on esimene grammatiline sõna väljendab normi mõtet. Vahel arvatakse ka, et süstemaatiline on peamine. Tõlgendusstandardid: 1. õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted; 2. õigusallikate kasutamise standardid (tõelised tõlgendamispõhimõtted); 3. lünkade ja kollisioonide ületamise reeglid ehk standardid. 3.1. A.Aarnio süsteem: õiguse allikate prioriteetsusstandardid, õigusallikate kasutamise standardid e tõelised tõlgendamispõhimõtted. Tõlgendusstandardid Juriidilise tõlgendamise standardid võib mõningate mööndustega paigutada põhimõtete hulka. Tõlgendusstandardid ei moodusta suletud süsteemi, mis tagaks selle, et tõlgendamisseisukohad oleksid alati aktsepteeritavad. Tõlgendamispõhimõtted on pigem õigusliku mõtlemise teed, kui seadusekasutajat tingimusteta, loogilise paratamatusena kohustavad lahendusargumendid
6. Väärtused ja hinnanagud – moraalsed seisukohad 7. Analoogia- ja e contrario argumendid – samaseid juhtumeid peaks püüdma käsitleda samal viisil On veel ka teisi süsteem, nt R.Alexy oma. Tõlgendusstandardid: Standardite aluseks on üldised põhimõtted, kuid kuidas teada tähtsuse järjekorda. Praktikas on esimene grammatiline. 1) Õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted - prioriteetsusstandardid 2) Õigusallikate kasutamise standardid ehk tõelised tõlgendamispõhimõtted – prima facie kohustuslikkus 3) Lünkade ja kollisoonide ületamise reeglid Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust: 1. Normilooja kavatsus 2. Normiformulatsiooni tähendus ja ettekirjutuse otstarve ehk mida ütleb tekst 3. Lugeja arusaam Tõelised tõlgendamise põhimõtted:
annaabi.ee 
