võimalikku kahju suurust ning ohjata riske majanduslikult kõige mõttekamal viisil, mitte püüdes saavutada riski minimaalset, vaid optimaalset taset. Samuti on oluline, et riskide maandamiseks vajalikud tegevused kajastuksid ka organisatsioonipõhistes arengukavades ning asutuse ja osakondade aasta tööplaanides. 1.5. Tegevuskava riskide maandamiseks Riskide puhul, mida asutuse juhtkond on otsustanud käsitleda prioriteetsetena, lisatakse riskide maandamismeetmed asutuse (või struktuuriüksuste) tööplaani või koostatakse tegevuskava riskide maandamiseks asutuse poolt aktsepteeritava tasemeni. Juhul kui koostatakse eraldi tegevuskava, peab selle kinnitama asutuse juht. Maandamisel kasutatavad taktikad: · Vältimistaktika (protsesside ümberkorraldamine) · Hajutamistaktika (riskide jagamine erinevate protsesside ja varade vahel)
vastuvõetavad. TTK mõju avaldub eriti siis, kui seda kasutatakse organisatsiooni muutmiseks. Sihtide seadmise probleem fragmenteeritus ehk eesmärke püstitatakse ainult valdkondade või näitajate piires. TTK võimaldab siduda omavahel erinevad eesmärgid ühtseks sihiks. 2. Strateegiliste tegevuskavade määratlemine ja ratsionaliseerimine TTK võimaldab määratleda, missuguseid investeeringuid ja tegevusprogramme peaks vaatlema prioriteetsetena. Puuduvate mõõdikute programm Sageli puudu taustsüsteemide näitajaid (mõõdikuid), see viitab strateegiliste eesmärkide juhtimise protsessi puudulikkusele. Pideva täiustumise programmid, mis on seotud muutuste tempot näitavate mõõdikutega. Juhtidel tuleb otsustada, kas tulemuste saavutamiseks täiustada äriprotsesse või on vajalik radikaalne ümberkorraldusprogramm. Kasutatakse täiustumise tempo mõõdikut (vt poolestusaja mõõtmine).
annaabi.ee 
