-Kirjeldab riigi ja rahva valmisolekut riigikaitseks ja määrab kindlaks Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku poliitilise keskkonna ja ohutegurid. Kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Sõjaliuse kaitse strateegiline kava - Käsitleb riigi sõjalist strateegiat välise sõjaohu kõrvaldamiseks, üldise kaitselahenduse kirjeldust, riigikaitseks eraldatavaid ressursse, kaitseväe rahuaja koosseisu ja sõjaaja koosseisu ning kaitsevõime tõstmise prioriteetseid suundi. - Kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul viieks aastaks. Kaitsetegevuse operatiivkava - Annab riigikaitseks planeeritavate sõjaliste operatseioonide läbiviimise üldjuhused. - Kehtestaja on kaitseväe juhataja. Rahvusvahelised operatsioonid Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ja Eesti Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud
Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. Tsiviil-militaarkoostöö Eesti peab oluliseks tsiviil- ja militaarpoole tihedat koostööd. Afganistanis peab Eesti hädavajalikuks riikliku ülesehituse seisukohalt sõjaliste ja tsiviilsete vahendite koordineeritud kasutamist, mistõttu lähtume ka riigisiseselt põhimõttest, et Eesti sõjalist panust tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Afganistan on lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike, ühtlasi oleme sinna lähetanud oma esimesed tsiviilametnikud (diplomaatilise erimissiooni juhi, kaitsealane nõustaja, politseiniku Euroopa Liidu politseimissiooni). Eesti pooldab jõudsalt ka NATO avatud uste poliitikat ning NATO koostöö tugevdamist partnerriikidega. Lisaks operatsioonidel osalemise suurendamisele suurendab Eesti oma panust reformikogemuse jagamisel. Eesti toetab euroatlantilistesse struktuuridesse pürgivaid riike liikmelisuseks ettevalmistumise
“Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus”. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004). “Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere regioonis on vähenenud minimaalseks. NATO ja Euroopa Liidu liikmesus vähendab sõjalist ohtu Eestile veelgi. Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseid partnerriike: Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina on olnud ka (abisaajariikideks)- Gruusia, Ukraina, Bosnia-Hertsegoviina, Iraak. Eesti Euroopa Liidus ja NATOs: Iseseisev välispoliitika? Iseseisev diplomaatia? Iseseisvalt rahvusvahelises poliitikas? *Counter factor method- oletus-faktor-meetod (kui Hitleri Saksamaa poleks kallale tunginud NL, siis oleks...). *Prisoners dilemma- vangi dilemma “situatsioon: kriminaalkorras toimub kahe isiku eeluurimine ja nad tuuakse eraldi
õigusi. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus 22. veebruaril võttis komisjon vastu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aastaaruande, milles nenditi, et tehtud edusammudest hoolimata valitseb naiste ja meeste vahel mitmetes valdkondades endiselt suur ebavõrdsus. Aruandes rõhutatakse ka võrdõiguslikkuse poliitika panust uues Lissaboni strateegias. Komisjon kirjeldas 1. märtsil vastuvõetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes 20062010 prioriteetseid ühenduse tasandi tegevusvaldkondi kõnealusel perioodil ning määras kindlaks peaeesmärgid ja põhimeetmed igas valdkonnas. Nende valdkondade juhtimise parandamiseks tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ning 20. detsembril võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu selle ettepaneku vastu. Instituudi asukohaks on määratud Vilnius (Leedu). Instituudist kujuneb võrdõiguslikkuse uuringute tippkeskus Euroopa Liidus ning ta pakub tehnilist abi
annaabi.ee 
