ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas mõisteid defineerida. 18.Mis sai termist servus keskajal? Servus olnud levinum nimi orjadele. Keskajal tähendus läks laiaks, servuse all mõeldud pea kõiki mittevabasid. 12. sajandil Würtembergis kloostris Ortlieb kirjutab kloostri familiast. Familia pärisorjad, sõltuvad, mittevabad kloostri all elavad inimesed
Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma impeerium oli mõeldud olema vabariiklik, mitte monarhistlik. See oli ,,Rooma rahva impeerium" - lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus'. Selline ideoloogia oli mudeliks hilisematele võimuvormidele, näiteks USA Kapitooliumile. Tegelikeks valitsejateks olid siiski keisrid. Rooma keisririik (printsipiaat) oli militaarriik, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Samas ei püsinud riik vaid relvade jõul. Ideoloogia alustaladeks olid ka: · Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani
annaabi.ee 
