Seega, kuna õiguse printsiibid on õigusnormide kõrval teine õiguse normatiivse süsteemi osa ja kohtunik täidab seaduse normilüngad printsiipide abil, siis seaduse lünkade täitmisel “uue õiguse” loomist ei toimu ja kohtunik nn diskretsiooniõigust ei kasuta ega vaja. Mis on õigusprintsiipide allikad? Õiguse printsiipide (oletatavaks) allikaks on ühiskonna väärtuste, eluviiside, koostöövormide ja loovuse struktuur. Isiku õigused on kasutatavad õigusotsuse printsipiaalsete argumentidena. Isiku õigused on trumbid. 46. Mida tähendab lünk seaduses ja kuidas (milliste põhjendamise meetoditega) seaduse lünka täidetakse? Mille poolest erineb lünk seaduses õiguse lüngast? Lünk seaduses tähendab just sellise reegli puudumist, mille olemasolu on eeldatav või tuletatav seaduse otstarbest ja seadusandja reguleerimisplaanist. Seaduse lünga puhul seega valdkonda
press juute üle kallas, tundus mulle suure rahva kultuuritraditsioonidele mitteväärilisena. Mu kohal lasusid raskelt mälestused teatud keskaegsetest sündmustest ja ma ei soovinud sugugi olla tunnistajaks nende episoodide kordumisele. Tolleaegsed antisemiitlikud ajalehed ei kuulunud sugugi pressi paremikku, - kust ma seda siis võtsin, ei tea ma nüüd enam isegi, - ja seetõttu selle pressi juutidevastases võitluses kaldusin ma tol ajal nägema tigeda vihkamise produkti ja mitte sugugi printsipiaalsete, ehkki võib-olla ka eba-õigete seisukohtade tulemust. Minu sellist muljet kinnitas seegi, et suur press vastas ka tegelikult antisemiitide huvidele nende lõpututes ja eba-väärikates kallaletungides, vahel aga ei vastanud heale toonile üldse, mis mulle tol ajal tundus veelgi vähemsobivana. Ma hakkasin hoolega lugema niinimetatud ülemaailmset pressi ("Uus Vaba Press", "Viini Uus Päevaleht") ja esialgu hämmastusin sellest hiiglaslikust materjalimassist, mida need andsid lugejale
annaabi.ee 
