ligipääsu: see, mida me neist näeme, kuuleme või kompame, on üksnes meie taju mitte aga tajutava eseme tõelisus, mis meile varjatuks, saavutamatuks jääb. Ei ole õige seepärast ühegi asja kohta öelda, et see nii on, vaid õigem on öelda, et see nii mulle näib. Teisele inimesele ei tarvitse see sugugi taolisena näida. Timon olla seda väitnud näidustades : ,, et mesi magus on, seda ma ei tea; aga ma tean vaid, et meisi mulle magusana tundub". Sellisest printsipiaalsest kahtlevast põhilähtekohast kasvas välja teine skeptikuid huvitanud küsimutekompleks: milles seineb nüüd õige suhtumine asjusse? Siin soovitavd skeptikud kindla seisukoha asemel ettevaatlikku tagasihoidlikust. Kolmas küsimustering sketikute juures on juba eetilsist laadi. Nii nagu esemete tõeline olemus osutub tunnetamatuks, nii ei tea me ka midagi selle kohta, mis tõeliselt on hea ja mis mitte
organisatsiooni juhtide planeerimisest, olgu siis selleks tegevjuht või suvalise kooli direktor. Nemad on innovaatorid, kes kujundavad ja muudavad organisatsiooni järgides viite põhilist printsiipi. Nendeks on organisatsiooni moraali edendamine, sisene ja väline arusaam muutusest, suhete loomine, teadmiste kogumine ning jagamine, sidususe loomine. Lisa1 annab illustratiivse arusaama juhtidele mõeldud printsipiaalsest lähenemisest, mille aluseks on siis eelpool mainitud 5 põhiprintsiipi, milledega kaasnevad tunded, osapooled (sisesed ja välised) ning reaalsed tulemused, mis võivad osutuda nii headeks kui halbadeks, olenevalt sellest kuidas viite põhiprintsiipi muutuste elluviimisel rakenda. Kui neid kõiki järgida, siis on üsna kindel, et püsitakse õigel rajal, lisaks sellele jäetakse hea mulje organisatsioonis, mis omakorda sisendab töötajatesse eneseusku rünnata raskeid ja keerulisi probleeme
annaabi.ee 
