* p(x) on agendi tasufunktsioon tasu sõltub käibest, st teatud tükipalka või osalustasu.*Esindatav otsib enda jaoks parimat tasufunktsiooni arvestades agendi reaktsiooni(tingimust) iga tasufunktsiooni korral kujuneb kindel (agendi jaoks parim) tööpanus a*osalemistingimust agendi netokasu ei saa jääda alla mingit taset, mis tuleneb tema teistest tegevusvõimalustest.*a agendi printsipaalile nähtamatu tööpanus*x = x(a) + nähtav töötulemus*c = c(a) agendi kulu*Esindataval tuleb leida *max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x), *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u (alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm (riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd
tegevustulemuste ja tegutseja (heaolu) vahel · Infoasümmeetria all peetakse silmas olukorda, kus asjaosalistel on erinev informatsioon koostegevusolukorrast. · Varjatud tegevuse probleemi nimetatakse vahel ka moraaliriskiks (moral hazard). Probleem on sageli selles, et peale lepingu sõlmimist on ühel lepingupoolel, keda nimetatakse agendiks, stiimul pakkuda teisele poolele (printsipaalile) vähem, kui lepingus lubatud. See on siiski reaalne vaid siis, kui printsipaal ei suuda tüssamist lihtsalt kindlaks teha Institutsiooniteooria (Ökonoomika kaheastmelisus) · Koostöökasude realiseerimine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid polegi muud midagi kui selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste mänguruumi nii, et koostöö teel seisvad informatsiooni ja motivatsiooniprobleemid kaovad.