Seega tegi töö autor järelduse, et uurimustöö tulemuse saavutamiseks on vaatlusperiood sobiv. Kasumiaruande analüüsimiseks kasutas töö autor 2019 ja 2018 aasta kasumiaruandeid. Andmete täpsustamiseks ja parema tulemuse saavutamiseks viis töö autor läbi intervjuud ettevõtte juhtkonnaga ja finantsjuhiga, kuna intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikumat informatsiooni (Kuusik, Virk, & Printshal, 2010, lk 318). Intervjuu eelis teiste andmete kogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täiendada. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on intervjuu läbiviijal ette valmistatud ning vabast vestlusest, mille eesmärgiks on välja
( 4 trükk). Tallinna: Külim Kuluarvestus infosajandil. (2011). E-ajakiri: Director, 7/2011 . Kasutamise kuupäev: 22.12.2016, allikas http://www.director.ee/kuluarvestus -infosajandil/ Kuluarvestus ja kulujuhtimine. (s.a.). Innove. Kasutamise kuupäev: 25.12.2016, allikas http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/17_Kuluarvestus%20ja %20kulujuhtimine.pdf Kuusik, A., Virk, K., & Printshal, I. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõomägi, M. (2006). Ärirahandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mereste, U. (2003). Majandusleksikon,I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Miljan, M. (1996). Hinnakujundus turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Okk, U. (1996). Tootmismajandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pärl, Ü. (2012). Mis asi see on, mida me nimetame omahinnaks? Kasutamise kuupäev: 24.02
annaabi.ee 
