Tüüpiline odav laserprinter on näiteks HP toode Laserjet1000: Laserprinter. Kasutavad sama tehnoloogiat, mis koopiamasinad. Kujutise kvaliteet on väga hea ja töökiirus suur, kuid hind on ka kõrge.Veel paarkümmend aastat tagasi oli laserprinter kallis riistapuu, mida iga firma endale ei saanud võimaldada (rääkimata siis tavakodanikust). Need printerid olid suured, tegid parajalt müra ja printisid aeglaselt (tavaline kiirus oli 4 lk/min). Hetkel on tavalise lauapealse laserprinteri töökiirused alates 12 lk/min. Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi (dots per inch) resolutsiooniga. Sellest numbrist saadakse üle kasutades erinevaid pildiparandamise tehnoloogiaid (nt. osatakse kanda paberile pooltoone jne.). Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi:
kokku, et luua e-arve formaat. Samal ajal hakati praktiseerima arvete väljastamist kas PDF- faili või html-vormingusse ning neid arve saajale edastama e-posti teel. Tundub, et oligi tegemist e-arvega, kuna paberile midagi ei trükitud ja ümbrikus postkasti ei visatud. Konservatiivsemad raamatupidajad kippusid küll nõudma ka allkirjastatud paberit, kuid nagu selgus piisas sellest, kui nad e-kirjaga saabunud arve ise välja printisid ja oma allkirjaga selle õigsust kinnitasid. Hoolimata sellest, et tänaseks on Eestis kokku lepitud e- arve formaadis, ollakse tegelikult veel kaugel tõelisest B2B infovahetusest, kui välja arvata üksikud suurettevõtted, kus on koos oma partnerite ja klientidega loodud spetsiifilised rakendused andmete vahetamiseks. Seega võime tõdeda, et B2B infovahetuses on formaadis kokkuleppele jõudmine alles pool
annaabi.ee 
