Montpellier (Mart Kevin Põlluste et Silver-Robert Mirzojev) 1)Montpellier est une ville en France. I lest dands le Sud de la France, su la cote de la mer Mediterranee. Montpellier est a l'est de Marseille et le sud profound de Paris. En ontre, i lest a l'ouest de Toulouse. 2)En hiver à Montpellier, il fait froid, mais pas si froid, comme en Estonie, les températures moyennes varient autour de 5 à 7 degrés. Au printemps, les températures commencent à augmenter et atteindre d'ici la fin d'environ 22 degrés. En été, la température sont les plus élevés, en moyenne près de 25 à 30 degrés. En automne, les températures commencent à tomber une fois de plus et baisser à 5 degrés à la fin de novembre. A Montpellier, il pleut très peu au cours de l'année. 3)A Montpellier, il vit 265.634 personnes selon à 2009. A Montpellier, la plupart des gens
temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast". · Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum. · Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi ChampsElysees` teatris skandaal, milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid. · Saalis naerdi, karjuti ja vilistati nii lärmakalt, et eesriie tuli langetada juba etenduse keskel.Viimase piirini nördinud helilooja oli selleks ajaks teatrimajast juba lahkunud. ,,Kevadpühitsus"
juhataja kohale ega ka peale stipendiumi lõppemist jälitav leivamure. Tuli maalida nukke ja siidrätikuid, vastu võtta kunstiliselt vähenõudlikke tellimusi portreedele ja illustratsioonidele. Viiralti teine personaalnäitus Pariisis, mis toimus 1928. aasta aprillis A.-G. Fabre'i galeriis, koosnes põhiliselt monotüüpiaist. Esimene personaalnäitus leidis aset poolaka Jan Slivinsky galeriis ,,Au Sacre du printemps" 1927. aasta mais. Ühtlasi valiti Viiralt Sügissalongi liikmeks, kus ta hakkas regulaarselt esinema 1927. aastast peale. 1926.-1927. aasta looming kõneleb kohandumisest Pariisi kunstikliimaga. Neid aastaid iseloomustab eelkõige stiililine ja tehniline lihvumine. 1926.aasta tõid eristab pretsiissuse taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles
annaabi.ee 
