juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse vähenemist mõjutavateks teguriteks keskkonnamürgid, üha suurenev mürasaaste merel, elukeskkonna hävimine ja mereliikluse tihenemine. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel kogu maailmas kaitse alla. Geneetiliselt isoleeritud Läänemere populatsioon on kantud Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja ja Läänemeres on Bonni ehk rändavate liikide kaitse konventsiooni raames sõlmitud lisalepe ASCOBANS. See on Lääne- ja Põhjamere, Kirde-
juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse vähenemist mõjutavateks teguriteks keskkonnamürgid, üha suurenev mürasaaste merel, elukeskkonna hävimine ja mereliikluse tihenemine. Kõiki neid erinevaid mõjureid uuritakse. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel ohustatud liikide hulka. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Pringlid elavad enamasti merede rannikulähedastes piirkondades, eriti merre suubuvate jõgede estuarides,mõnikord siirduvad nad ka nende jõgede mandriossa.On täheldatud juhtumeid, kus nad on ujunud 100 km kaugusele merest.Pringlid on suhteliselt arad loomad
annaabi.ee 
