seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit, mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a. kasutati tätoveeringute tegemiseks tuhka. Isetehtud haavadesse hõõruti tuhka, nii et mustad söetükikesed sinna kinni jäid ja mustri moodustasid. ( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.4. Tätoveerimise põhjused Primitiivkultuurides ja hiljemgi ei tätoveeritud mitte üksnes ilu pärast, vaid see oli ka rituaalne toiming ja sotsiaalse kuuluvuse märk. Ajaloost on ka teada, et paljudes maades oli tätoveerimine kohustuslik. Polüneesias tätoveeriti sundkorras sõjamehi ja suguküpseks saanud tütarlapsi ning noormehi. Mõnedes kultuurides peeti tätoveeringut ka maagiliseks kaitsevahendiks. Enamlevinud oli tätoveerimine Okeaanias, Kagu-Aasias, Ameerikas, Põhja
mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule. o Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil · Mõtlemise individuaalsed iseärasused: o Iseseisvus oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme, lahendada need o Paindlikkus oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani. Jäiga mõtlemisega inimesed - rehiitsed o Kiirus otsustamine · Primitiivkultuurides tuginetakse loogikaülesannete lahendamisel isiklikele praktilistele kogemustele, juhul kui kogemus puudub, keeldutakse vastamast. Näiteks: John joob iga päev kell viis teed. Kell on praegu viis. Mida John teeb? Mõtlemine on aja jooksul muutunud ja erinevates kultuurides erinev. · Selleks, et tunnetada tegelikkuse esemete, nähtuste üldiseid omadusi, suhteid, seaduspärasusi, kasutab inimene mitmesuguseid loogika võtteid: