mõistetavad ilma eelneva teadmiseta meetodist. Semantiliste primitiivide hulk ei ole lõplikult postuleeritud, vaid muutub meetodi arenedes pidevalt. 1972. aastal ilmunud raamatus ,,Semantic Primitives" loetleb Wierzbicka ainult 14 primitiivi, hilisemates töödes on nende hulk olnud umbes 60 (vt tabel 3). Põhimõtteliselt on primitiivid loomuliku keele sõnad, kuid teatud juhtudel võib primitiivina esineda ka sõnaühend või morfeem. Nt on inglise keeles primitiiviks a long time, mis teooria järgi ei ole lahutatav osadeks ja sellele vastab enamasti maailma muudes keeltes hoopis üks leksikaalne üksus (eesti keeles kaua). Kuna primitiivid on universaalsed, saab neid tõlkida kõikidesse keeltesse.
informatsiooni eristatakse, integreeritakse ja väljendatakse, kuid te ei ole seletanud, kuidas seda kogetakse.” Lähenemisi raskele probleemile. Lahendus raskele probleemile peaks pakkuma käsituse füüsiliste protsesside ning teadvuse vahekorrast, st seletama kuidas ja miks on füüsilised protsessid seotud teadvusseisunditega. Reduktiivne teadvusekäsitus kasutab üksnes füüsikalisi printsiipe, pidamata teadvust primitiiviks. Sealjuures materialistlik ehk füsikalistlik käsitus kohtleb teadvust ennast samuti füüsikalise protsessina. Mittereduktiivne käsitus hõlmab teadvust fundamentaalse osana seletuses. On see ikka raske? Kas pole raske probleemi puhul siiski tegemist tavalise teadmatusega, mida on teaduse ajaloos ka varem esinenud? Raske küsimus elu kohta: kuidas saab keha olla elus? Kas selle seletamiseks ei tule postuleerida élan vital - elujõud, mida ei saa taandada millelegi füüsilisele?