Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti ,,kostümeeritud kontsert" koosnes virtuoossetest aariatest mida esitasid primadonnad ja kastraadid. Handel kirjutas ka muinasjutulisei oopereid näitkes ,,alchina". Kuulame: xerxese aaria, rinaldo aaria,
esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjanam, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite heliloojate loomingusse. 17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid. Tõsise ooperi kõrval opera Seria. Koomilised ooperid- opera duffo. Intermeedium- lavastati ooperiga seotud naljanumber. Helilooja Scarlatti kirjutas üle 114 ooperi ja üle 800 kammerkantaadi. Barokkajastu vokaalmuusika jaguneb kolmeks: 1. kirikumuusika. Kontsertstiili tulek 16.-17. sajandi vahetusel päädis sellega, et
(1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna ALESSANDRO SCASLATTI (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa
juures. 1829 -- läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega -- Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit. Wagner kuulis Beethoveni ooperit "Fidelio", kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder -- Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees. Tol ajal oli see haruldus, sest primadonnad oskasid ainult laulda. Samuti paelus teda Beethoveni jõuline muusika ja Wagner jõudis otsusele, et ka tema peab midagi nii suurt ja üllast korda saatma. 1833--34 algab 1. LOOMINGUPERIOOD -- kuni aastani 1842 Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, samuti itaalia ooperi mõjud. Hiljem kuulis ta uuesti Devrienti laulmas ja ta leidis, et saksa ooper on poolsurnud, hingetu. Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga.
annaabi.ee 
