Riik nõuab, et sotsiaalne sfäär areneks. Totalitaarne- vt varasemast konspektist. Õigusriik- selline riiklik elukorraldus, mille eesmärgiks on korraldada kodaniku elu, lähtudes teatud õigusprintsiipidest. Vabadus, õiglus, õigus. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia- rahvavõim. Demokraatlikus ühiskonnas on võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse primaarsusele (esmane) ja inimõigustele, mis on sätestatud rahvusvahelistes dokumentides, nagu inimõiguste ülddeklaratsioon 1948.a. ning konventsioonid kodanike poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest 1965.a. ja naisteõigustest 1979.a. Demokraatia on rajatud iga inimese õigusele võtta osa avalike asjade ajamisest. PS on võimukandjaks rahvas, see väljendub rahva suveräänsuse põhimõtetest. See on demokraatia tähtis osa
põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused selleks volitavad. Negatiivselt tähendab see formuleering, et ükski riiklik akt ei tohi olla vastuolus põhiseadusega. Seda võib nimetada põhiseaduse primaarsuse põhimõtteks.*44 Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu aktid, mis on põhiseadusega vastuolus, ei ole teostatud „põhiseaduse alusel“. Klausli „ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel“ tõttu lisandub siin põhiseaduse primaarsusele seaduse primaarsus. Formuleeringu „sellega kooskõlas olevate“ tõttu on seaduse primaarsus põhiseaduse primaarsusele allutatud, mis on vastavalt üldisele õigusallikate hierarhiale iseenesestmõistetav. Õiguse printsiibid — tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast, milleks on konstitutsioon. Demokraatia printsiip — demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast