m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel
lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte
g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev. • Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mis seetõttu juhivad hästi lahuseid naaberrakkudesse. • Primaarseinale ladestub sekundaarkiht spiraalsete, aga ka rõngakujuliste või võrkjate seinapaksenditena, mis puituvad ja tagavad sellega soonte mehaanilise vastupidavuse. • Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema läbimõõduga ning neil puudub toorus. • Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu. • Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm
deformatsioon) - veepotentsiaali erinevus väliskeskkonna ja taimekudede vahel (MPa) P turgor (MPa) Y minimaalne efektiivne turgor (MPa) (turgori väärtus millest alates kasv muutub võimalikuks) 21. Primaarseina paksus on . ~0,1µm., sekundaarseina paksus on . ~3-4 µm (kirjutage ligikaudsed suurused või suuruste vahemik) 22. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke (~0,1µm), elastne ja kasvu võimaldav; Sekundaarsein primaarseinale ladestunud ligniini sisaldavad kihid paksusega ~3-4 µm, kasvuvõimetud, sageli surnud rakud. Sekundaarsein moodustub ainult teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem, tugikoed, kattekoed) Sekundaarseina erinevused primaarseinast: tselluloosi hulk kasvab ristseoseliste glükaanide, struktuursete valkude ja pektiinainete hulk väheneb ladestub puitaine e ligniin 23. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal
annaabi.ee 
