3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Primaar-ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Reageerimisviisi normide erirühm on presumtsiooninormid.
t rahvas, territoorium (v.t riigi osa: mõiste; põhitunnused). Ka seaduseandja (parlament) on institutsioonina abstraktsioon, koosnedes samas reaalsetest füüsilistest isikutest ning teostades reaalseid toiminguid seaduste vastuvõtmisel. 124 Õigusnormi [reguleerimise] objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhtumil räägitakse tavaliselt primaarnormidest. Need normid sätestavad isikute (s.h kodanike) käitumist, sellepärast on K. Makkonen kasutanud teistsugust mõistet: käitumisnormid. Ametiisikutele määratud normid on sekundaar- ehk reaktsiooninormid - neis on sätestatud, kuidas peab ametiisik toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Nii primaar- kui ka sekundaarnorme võib esitada õigusaktis vormis, mis lubab normi loogikast lähtudes tunnetada kindlat struktuuri, sellesse normi struktureeritud elemente. K
annaabi.ee 
