Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid
hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks. Õigusnormis kolms struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement, õiguslik tagajärg. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. Traditsiooniliselt jaotatakse era ja avalikuks õiguseks. Normid on seal aga üksteisega mitmeti seotud. Sotsiaalse sisu järgi võib neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
annaabi.ee 
