Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada). Põhjustab skisma Õhtumaa aladel, ehk siis Vigiliuse omaenda aladele jäävad kirikuprovintsid ütlevad temast lahti. See skisma kestab kuni 7
Transversaarne põhjuslikkus -- põhjuslikkus koosneb kaosest ja kosmosest ehk kaosmos. Erinevalt Freudist arvas ta, et iha ja soov pole eraldi väljatoodavad instinktide kogumist, vaid need on midagi algset ning nende eksisteerimisvormiks ongi iha masinad, mis on kõike läbivad. Pole olemas üleüldist vastutust ning neile iha masinatele ei saa külge pookida kollektiivset süüd, mis oleks siis moraali aluseks (vrd. Kristlus). Samuti ütleb Guattari lahti diskursuse primaadist keele puhul. ** "Mis on filosoofia" 1991 Deleuze ja Guattari väidavad , et mõtlemine eksisteerib 3 eri viisil: 1. kunst, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid. 2. teadus, kus domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Loob funktsioone (valemid). Üksikud vaatlejad. 3. filosoofia, milles prevaleerib immanentne (sisemine) plaan
annaabi.ee 
