Au, väärikus, kohusetunne ja südametunnistus Tõnu Prillupile tehti pakkumine, et naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu. Prillup nõustub selle tehinguga, mis on täiesti vale. Tõnu tegi seda vaid selle nimel, et olla teistest parem. Teda ei huvitanud üldse see, kuidas saada oma talu heale järjele. Ta tahtis kohe ja kiiresti saada teistest paremaks. Kui algul tundus Mari talle kui kolmas laps, siis nüüd hakkas ta Marit igatsema ja märkas kui küps ja ahvatlev naine ta on. Tõnut hakkab piinama südametunnistus, ta kahteseb, et üldse sellise tehinguga nõustus. Tõnu oli liialt egoistlik, teda huvitas vaid tema postitsioon. Mari ning laste heaolule ei mõelnud ta üldsegi. Ta kadestas Jaani elamist ja kogu elu. Kui Tõnu oleks aru saanud kohe alguses, kui tobedad on tema isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Alles peale seda, kui ta Marist ilma ol...
Lahenduste otsimine on selle probleemi jaoks väga oluline, kuid samuti ei saa otsustada liiga tormakalt. Üheks lahenduseks oleks kindlasti inimkaubitsejatele mõeldud karistuste suurendamine. Sellise seaduse kehtestamine ajaks, aga inimkaubitsejad veel rohkem peitu ning nende tegevus jätkuks edasi nö põranda all - seega oleme nagu surnud ringis. Kirjanduselust sobiks siis ideaalselt näide Eduard Vilde ,, Mäeküla piimamehest". Lugu jutustab talupoeg Tõnu Prillupist, kes kunagi ei suuda leppida, et kellelgi teisel on rohkem kui temal. Ootamatult pakub mõisnik talle soodsa pakkumise, mille peale Tõnu viivitamatult ,,jah" ütleb. Tehing seisneb selles, et Tõnu saab piimameherentnikuks, vastutasuks annab ta oma noore naise Mari mõisnikule armukeseks. Tõnu teab, et tema on majas peremees, kellel on Mari peale õigused ning sunnib naist seda tegema, olenemata, mida ta vaene kaasa tunneb. Leian, et see on üks
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega
Prillupi väärtushinnangud muutusid pärast Kremeri ettepanekut täielikult. Enam polnud tähtis aus südametunnistus ning väärtused, mis peret koos hoidsid, vaid esikohale kerkis raha ja edukus. Algul suhtus Prillup Kremeri ettepanekusse, nagu see oleks mingi nali, ida ta oleks tahtnudkogu külale kuulutada. Mariga vesteldes otsis ta oma unelmale kinnitust ning kinnitas Marile, et tema ema oli kuulutanud, et saab Prillupist rikas mees, kuna ta nii karvane on. Prillup hakkas päev-päevalt rohkem hindama ja himustama Kuru Jaani vara. Ta käis vaatamas, kui toimekalt Jaani pere elab ja kui uhke töökoht tal on. Peale seda hakkas Prillup endale Jaani elu soovima. Selle soovunelma kütkisse jäämine põhjustabki teoses Prillupi moraalse allakäigu. Kandvaim osa teoses keskendub sellele, kuidas Prillup proovib Marit nõusse saada, et too Kremeri meelt lahutama läheks ja see tagaks perekonnale hilisema hea elu
annaabi.ee 
