1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei
Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile
Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud
annaabi.ee 
