Kodu meenutuses: vanemate, tavade, lapsepõlve meenutamine, nostalgiline. Sotsiaalne (rahva)luule tuleb hiljem realismiga, klassi ja rahvuse võtmes. Koidula 1843-1886. Ärkamisaja olulisim isamaa-luule. Motiveerib teisi luuletajaid. (,,Emajõe ööbik"-anonüümselt avaldatud). Eesti naiskirjanduse algus. -armastusest rääkimine (18.19 saj ainult mehe vaatest, kui naised üldse kirjutasid, siis proosat). Koidula armastus läbi sisemiste kirjelduste. Koidula III temaatilist ideed: 1) priiuseluule (vastandub orjaaeg ja priius)- matmise motiiv ..mu isamaa nad olid matnud..varjusurmas olek(toob sellega sisse pimeduse, traagika, varasema idüllilisuse kõrval). Mulla-kujund, samuti uus lähenemine varasema realismi kõrval, kus muld oli see mis pani higi valama, tööd tegema. Muld=maa, mullast tulevad õitsvad lilled, kuid ka inimese keha saab mullaks. 2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule. 20.sajand
Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor-Eesti (20
välja ja suhtlevad enam Euroopaga, põgenevad või lähevad välismaale õppima. Ei räägita veel rahvuslikust kuulumisest, vaid maa-alast, sest poliitiline olukord ei lubanud rahvuse ülistamist. Maarahvas ei mõistnud mõistet eestlane. Rahvuse asemel räägitakse isaMAAst. Koidula isamaaluule temaatilised kujunditüübid: Koidula on teistest luuletajatest kunstiliselt kõrgem ja märgatavalt isiklikum ja jõulisem. 1) PRIIUSE- EHK VABADUSELUULE Priiuseluule lähtub äratuntavalt Kreutzwaldi loomingust ja eriti „Kalevipoja“ vabaduse ideest, sest Koidula ja Kreutzwald olid tihedas kirjavahetuses. „Kalevipoja“ põhiidee: muistse priiuseaja ja orjaaja vastandus, uue priiuse tulek. Seda ilmestab nt Koidula luuletus „Mõtted Toomemäel“. Siin ei ilmne ülimat optimismi (vrd romantistlik luule), vaid pigem realism, mille abil jõutakse Eesti probleemile lähemale. Luuletused ehitatakse üles matmise motiivile, mille tuntuim näide on
annaabi.ee 
