1870 . a. 24. juunil etendus tema näidend ,,Saaremaa onupoeg" - algatus eesti teatrile. Tema üks tuntud näidend on veel ,,Säärane mulk" L.Koidula on loonud üle 300 luuletuse, tuntuimad ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Kodu", ,,Ema süda" 17. Rahvusromantism on 19. sajandi teisel poolel Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil, mis oli seotud rahvusliku tärkamisega. Rahvusromantism luules rahvusluule ja mütoloogia motiivid, muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine, uuestisünni ja parema tuleviku ootus. Autorid: rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald, Lydia Koidula, Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars romantilis-patriootiline luule, Jakob Pärn algupärane proosa ,,Must kuub", ,,Oma tuba, oma luba" 18. Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused: o Venestamine o 1885. a. koolireform õppekeeleks sai vene keel, õppejõudude vallandamine koolides
Maarahvas ei mõistnud mõistet eestlane. Rahvuse asemel räägitakse isaMAAst. Koidula isamaaluule temaatilised kujunditüübid: Koidula on teistest luuletajatest kunstiliselt kõrgem ja märgatavalt isiklikum ja jõulisem. 1) PRIIUSE- EHK VABADUSELUULE Priiuseluule lähtub äratuntavalt Kreutzwaldi loomingust ja eriti „Kalevipoja“ vabaduse ideest, sest Koidula ja Kreutzwald olid tihedas kirjavahetuses. „Kalevipoja“ põhiidee: muistse priiuseaja ja orjaaja vastandus, uue priiuse tulek. Seda ilmestab nt Koidula luuletus „Mõtted Toomemäel“. Siin ei ilmne ülimat optimismi (vrd romantistlik luule), vaid pigem realism, mille abil jõutakse Eesti probleemile lähemale. Luuletused ehitatakse üles matmise motiivile, mille tuntuim näide on luuletus „Mu isamaa nad olid matnud“. 2) ISAMAASEOTUSE LÜÜRIKA Eleegilised luuletused, mis on kurbusest ja igatsusest vabad. Iseloomulik on luuletaja ja isamaa ühtekuuluvus
annaabi.ee 
