*kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuine (1865, Tartu) *Estonia (1866, Tallinn) *Kannel (Võru) *Ugala (Viljandi) *Endla (Pärnu) *Ilmarine (Narva) *Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864)
- ühekordne vabatahtlik tegevus - regulaarne vabatahtlik tegevus - vabatahtlik teenistus - vabatahtlik töö 2011. aasta möödub Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta egiidi all. Terve aasta kestva kampaania eesmärgiks on tunnustada juba praegu tegutsevate vabatahtlike tööd, tegeleda nende ees seisvate väljakutsetega ja julgustada rohkem inimesi osalema vabatahtlikus tegevuses. Eestis on vabatahtlikul tegevusel samuti oma traditsioonid, näiteks ühised talgud ja priitahtlike pritsimeeste tegevus oma kogukonna heaks. Sarnaselt teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega moondus vabatahtliku töö olemus Nõukogude okupatsiooni ajal siingi, asendudes kohustusliku ühiskondlikult kasuliku tööga. See mõjutas inimeste hoiakuid ja arusaama "vabatahtlikust" tegevusest, mida tol ajal serveeriti samuti vabatahtliku kodanikualgatuse pähe ja millega seotud kohustuste täitmatajätmisele järgnesid sanktsioonid.
karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 I 1901 spordiselts Kalev Priitahtlike pritsimeeste seltsid. Lauluseltsid, orkestrid jne Ühistegevusliikumine: Eesti laenu-ja hoiuühistu 1902 Tartus Tarbijate ühistud Masinaühistud 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga (ca 500) Tallinnas alustas ilmumist ajaleht Teataja, idee algataja oli Eduard Vilde, kuid talle ajalehe asutamiseks luba ei antud, luba anti õigeusklikule Konstantin Pätsile. Teataja ja Postimehe vahel sõnasõda.