Versailles' lossi elu oli igapäevaselt kiire ja menukas. Sealt käis palju rahvast enamasti läbi. Õukondlased, kuningas, keisrinnad ja teised lossi elanikud elasid rikast elu. Kohati võis see elu olla lämmatav, sest selles lossis oli igapäevane, kindel rutiin. Riigi majanduslik olukord oli tol ajal üsna kehv. Riik oli pankroti äärel. Vaesus ja nälg valdasid paljusid perekondi. Selline eluviis ei olnud minu arvates otseselt õigustatud, nad priiskasid liialt. Osteti uusi, uhkeid riided, kui samal ajal mõned pidid tänaval olema ja külma kätte surema. Toitu raisati ka meeletutes kogustes. Oleks olnud õigustatud sel juhul kui oleks tehtud annetusi vaesematele, haigetele ja näljas olevatele inimestele. Marie Antoinette ja Louis XVI suhe oli keeruline. Marie oli ilus, võluv Austria neiu, kuid Louis seevastu otsustusvõimetu. Louis armastas lihtsat eluviisi ning oma hobisid. Louis
· talurahvas o euroopalikud mõjud (valgustusideede levik arvati, et talupoeg tööta paremini, kui talle anda normaalsemad tingimused töötamiseks) o eestlastest haritlaskonna teke o talurahva käärimine o hariduse levik o kadus pärisorjus ja tekkis eestlastest peremeeste kiht, kel oli suurenenud eneseteadvus ja teadmised maailmast · majandus o kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi o mõisamajandus oli vanal kujul ennast ammendanud, talupoegade koormisi ei olnud võimalik lõpmatuseni tõsta o kriis põllumajanduses (viljamüügitulud vähenesid) o osa mõisnikest ei tahtnud enam vastutada talupoegade eest · poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad)
o euroopalikud mõjud (valgustusideede levik – arvati, et talupoeg tööta paremini, kui talle anda normaalsemad tingimused töötamiseks) o eestlastest haritlaskonna teke o talurahva käärimine o hariduse levik o kadus pärisorjus ja tekkis eestlastest peremeeste kiht, kel oli suurenenud eneseteadvus ja teadmised maailmast majandus o kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi o mõisamajandus oli vanal kujul ennast ammendanud, talupoegade koormisi ei olnud võimalik lõpmatuseni tõsta o kriis põllumajanduses (viljamüügitulud vähenesid) o osa mõisnikest ei tahtnud enam vastutada talupoegade eest poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad)
kujuga kõigi naisterahvaste pilgud enese poole tõmbas. «Ütlemata ilus ja ütlemata uhke!» mõtles Gabriel kena pruuti silmates. «Päris vürsti tütar. Ma ei usu, et ta Risbiterit armastab, aga veel vähem võiks ta inimest armastada, kes seisuse poolest temast karvaväärt madalam on.» 4. VENELASED TULEVAD. Õhtul algas suur joomapidu, millest terve mõisameeste leer osa võttis. Mõisa saalides priiskasid kutsutud külalised ja kõik mõisameeste ülemad, keda arvu poolest vist rohkem oli kui alamaid, ja telkides lamasid lihtsõjamehed, vahutavad kännud käes, õllevaatide ümber. Südaöö ajal ei olnud terves mõisas ega laagris vist ühtki selge mõistusega meest leida, vahest ainult Gabriel maha arvata. Gabriel oli kõige suuremas telgis aset võtnud. Ta pidi teistega «seltsi pärast» vahvasti kaasa jooma, 265 aga ta oskas siiski parajat mõõtu pidada
annaabi.ee 
