ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ Kodutööga on maksimaalselt võimalik koguda 20 punkti. Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210
Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate lapsed, kes olid saanud mingi hariduse ja ei leidnud testsugust ameteid, käis linnast linna ja raha eest õpetas teisi. Nende kaudu mingi pisike lugemisoskus võis levida ka talupoegade hulka.Peamiselt linna madalamale seltskonnale. Klassis priimused(tublid) istusid ees ja ultimused(ei saanud hakkama) istusid taga. Kui satuus mitte saksa päritolu lapsed koolid, siis olid nad enamjaolt priimuste seas. Kui mitte saksa laps sai kooli siis oli see loogiline, et ta polnud teretulnud ja pidi pingutama. On teada see, et Tlnas mittesaksa päritolu lapsed,kes olid andekad ja neile võis anda raha kooli jaoks raad.Seda sellepärast, et taheti ametnike raadi. Eelkõige seadusetundjaid e sündikuid.Hiljem nad kõik saksastusid, kes vähegi eesti päritolu haridust said. Unustati matslik päritolu. Reformatsiooniga kujunes ka eesitikeelne kirjasõja. Lutheri pmte , et emakeelsed jutlused ja
Lapsed õpivad olema kaastundlikud endast nõrge- mate ja saamatumate vastu. Järgmise kultuurikogemuse saab laps koolis. Maskuliinses kultuuris püüavad õpilased silma paista, nad võistlevad avalikult üks- teisega. Püütakse olla klassi parim õpilane. Õpetajas hinnatakse andekust, pädevust, akadeemilist kraadi. Feminiinses kultuuris ei võistle õpilased omavahel, püütakse olla solidaarsed. Priimuste üle isegi naerdakse. Hinnatakse õpetaja sõbralikkust ja suhtlemisoskust. Maskuliinsus ja feminiinsus tööl. Maskuliinses kultuuris elatakse tööle. Kultuur soosib töönarkomaane. Eeldatakse, et mees teeb karjääri. On rohkesti auahneid naisi, kes innustavad oma mehi ja lapsi või pürivad ise kõrgetele ametikohtadele. Töökonfliktid lahendatakse võitluses, kompro- missidele ei minda.
annaabi.ee 
